„Nullpunktis“ on 59 peatükki, alguses on lühike sissejuhatus ning edasi lähevad peatükid numbritega -17-st kuni +29-ni. Korduvad peatükid +2 (kaks korda), lisaks on 11 komakohaga peatükki. -17 võib olla seostatav peategelase Johannese vanusega, kuna ta on 11. klassi õpilane. Miinusega peatükkides läks Johannesel kõik allamäge ja elu oli negatiivne kuni 0 peatükini ja edasi läks tema elu paremaks ning Johannes ise positiivsemaks. Komakohaga peatükkides on paranemine aeglasem.
„Haldjatantsus“ on 42 peatükki, mis on kõik pealkirjastatud. Need pealkirjad on kas kujundlikud või annavad vihje vastava peatüki sündmustele. Ühtlasi suunavad need tajuma kogu raamatu sõnumit ehk ideed. Ka võib märgata pealkirjade jagunemist muinasjutulisteks ja igapäevasteks. Mõnes pealkirjas on ainult üks sõna, teistes jälle terve lause. Näiteks „Muinasmaa on olemas“, „Mured tulevad alati karjakaupa“, „Kuidas tehakse haldjaid“, „Verejanu“, „Kui palju on õieti häid inimesi?“.
Mõlemas raamatus on olemas nullpunkt. Ühes teoses jõuab peategelane oma elu nullpunkti ehk kõige viletsamasse seisundisse loo käigus. Sellele eelneb sündmustik, mis ainult süvendab negatiivset tunnet. Raamatu „Haldjatants“ nullpunkt väljendub esimese peatüki pealkirjas, milleks on „Maailma lõpp“. Kristiina oli jõudnud enda elu kõige halvemasse seisu, kust enam halvemaks minna ei saanud. Ta oli sattunud varguse pärast politseisse. Erinevus Margus Karu raamatuga seisneb selles, et „Haldjatantsu“ olevikust saab minevik. Lugejale tutvustatakse minevikus toimunut. Seega on teose ülesehitus keerulisem.
Ka raamatute enda pealkirjad on sümboolsed. Haldjas tähendab kaitsevaimu, keda Kristiina igatses oma ellu, kui tal oli raske. Null on seisundivorm. Johannes tundis ennast nullina, kes ei vääri elu.